Meilietikett ja e-kirja kirjutamine

Meilietikett

• Netiketi üks olulisemaid osasid.
• Reeglistik ja head tavad, mida peaks jälgima elektronkirjade saatmisel ja vastuvõtmisel.

Meilietiketi kümme põhireeglit:

• Meilisõnum peab olema selge, lühike ja arvestama saatja vajadustega.
• Kasuta õigekirja- ja grammatikakorrektorit.
• Austa meilisaaja aega.
• Hoia saadud meilide privaatsust.
• Ära kunagi eelda, et sinu saadetud meil säilitab privaatsuse.

Meilietiketi kümme põhireeglit:

• Ära usalda ühtegi sõnumit, mille päisest võid lugeda “Edasta kõikidele oma sõpradele”.
• Ära ole ebaviisakas endast vähem võrguteadlike vastu.
• Hinga sügavalt sisse, enne kui klõpsad nupule “Saada”.
• E-post ei ole iga sõnumi jaoks sobiv meedium. E-post on reaalne maailm.

Meilietikett

• Lugupidav ja asjalik toon.
• Ei tohi kasutada hüüdnimesid.
• Mitte kasutada emotikone ja lühendeid.
• Mõistlik on kasutada lihtteksti ja ainult klaviatuurilt sisestatavaid sümboleid.

Meilietikett

• Suurtähtede kasutamine tähendab võrgus karjumist.
• Alati kui ootate kirjale tagasisidet, siis tuleb seda väljendada oma kirjas.
• Enne isikliku informatsiooni edastamist e-posti teel tasub mõelda sellele, et informatsioon ei pruugi jääda ainult adressaadile.

E-kirja kirjutamise osad

• aadressiriba
• teema
• tervitused
• tekstiosa
• lõpetamine
• manused

Aadressiriba

• Erinevatele aadressaadiväljadele sisestatakse erineva otstarbega adressaatide aadressid.
• “To” – adressaatide meiliaadressid
• “Cc” – adressaadid kellele saadetakse kirja koopia
• “Bcc” – salakoopia (teised saajad ei näe) saavate adressaatide meiliaadressid.

Aadressiriba

• “netinimi@domeen.sufiks”
• Ametlik netinimi peaks olema seotud isikunimega.
• Domeen tähistab üldjuhul selle organisatsiooni või interneti-tarbija nime, kelle pakutavaid elektronposti teenuseid kasutad.
• Sufiksid annavad teavet organisatsiooni tüübi või asukoha kohta.

Mõned sufiksid

• .com – ärisaidid
• .edu – haridusasutused
• .ee – Eesti
• .ru – Venemaa
• .uk – Ühendkuningriik

Teema (subject):

• Kirja teema peab lühidalt aga konkreetselt kokku võtma kirja sisu.
• Teema on sageli ainus pidepunkt, mille järgi hiljem süsteemitus kirjakastis õiget kirja leida
• Kirja saatja nime ja teema põhjal otsustab kirja saaja kas see avada või mitte.

Tervitused

• Kui meilid kellegiga esimest korda kasuta ametlikku pöördumist “Lp Härra/Proua”, ning tutvusta ka ennast.
• Igapäevases olukorras sobilik “Tere”, “Tere päevast” jne.

Tekstiosa

• Meil ei ole nii ametlik kui paberkandjal kiri, samas ka mitte nii juhuslik ja mööduv kui telefonikõne.
• Elektornposti teel saadetud sõnumi vorm ja toon sõltub eelkõige olukorrast, kuid on olemas siiski üldkehtivad reeglid.

Reeglid

• Jälgi, et kiri oleks kirjutatud selges ja arusaadavas vormis.
• Jaga tekst mitmeks lõiguks ja jäta lõikude vahele tühi rida.
• Ilma taandreata vasakule joondatud tekst jätab korrektsema mulje .
• Ära alusta igat lauset uuelt realt.
• Kontrolli enne meili väljasaatmist õigekirja.

Lõpetamine

• Lõpetuseks võib kirjutada isikliku kirja lõppu näiteks “Päikest!” või “Kõike kõige paremat”.
• Ametliku kirja puhul näiteks “Lugupidamisega” või viimase vähemametliku vormiga “Tervitades”.

Lõpetamine

• Ärikirja puhul näeb etikett ette kirja lõpetamist alljärgnevate andmetega: x Täisnimi x Amet x Ettevõtte nimi - näiteks kool × Kontaktandmed, sh meili aadress, meiliaadress, telefoni-, mobiili- ja faksinumber

Manused

• Täpne koopia, mida on võimalik lugeda, printida ja töödelda.
• Faili avamiseks vajaminevat porgrammi kirjeldab faililaiend (viimased tähed peale punkti):

Faililaiendid

• *.doc – Microsoft Word tekstitöötlusdokument
• *.pdf – Adobe Acrobat Reader eelvormindatud dokument
• *.xls – Microsoft Excel tabelid
• *.ppt – Microsoft PowerPoint esitlused
• *.jpg või *.gif – pildifailid

Emotikonid

• Kirja saatja emotsiooni paremaks väljendamiseks on kasutusel emotsioone väljendavad ikoonid, mis takistavad kahemõtteliste sõnumite väärtõlgendamist.

Emotikonid

• : -) naeratav
• ; -) silma pilgutav
• : -D naerev
• :- P keel suust väljas
• : -( kulmu kortsutav, õnnetu jne
• On ka välja mõeldud suurel arvul muid tähendusi omavaid emotikoone:
• * Jõuluvana

Kasutatud allikad:

• Mäekivi, H. (2016). Keelenõu: kuidas e-kirja korrektselt alustada ja lõpetada? http://www.sekretar.ee/blogid/2016/03/21/keelenou-kuidas-e-kirja-korrektsel...